Padise
Looduslikult soodsad tingimused elamiseks ja toidu hankimiseks võimaldasid inimestel Padise piirkonda asustada juba rohkem kui 4000 aastat tagasi. Võimalikes kiviaja asulates ei ole põhjalikumaid arheoloogilisi uuringuid tehtud, seega on piirkonnast leitud kivist tarbeesemed enamasti juhuleiud. Rauaajast on teada mitmed asulakohad: Määral, Ranna külas, Kõmmastes, Pae külas. Kuid ka nende kohtade kohta on vähe andmeid. Rauaajast on pärit ka Padise linnamägi ehk Vanalinnamägi.
Padise muudab Eesti kontekstis unikaalseks seik, et IV-XX sajandil rajatud hoonete ehitusel on arvestatud nende sobivusega olemasolevasse keskkonda. Selle tulemusel moodustab tänane Padise justkui ühtse terviku.
Padise linnamägi
Padise linnamägi kuulub ligikaudu 3300 m2 suuruse pindala poolest Eesti keskmise suurusega muinaslinnuste hulka.
Linnuse püstitamiseks valiti looduslikult hästi kaitstud koht, sest kolmest küljest ümbritseb linnust järskude, kuni 14 m kõrguste nõlvadega jõekäär.
On võimalik, et linnuse rajamisel on selle nõlvu kohati kõrgendatud ja järsemaks tehtud. Teadaolevalt ei ole Padise linnuses pidevalt elatud, seda on kasutatud vaid kaitse otstarbel. Padise linnuse peamine kasutusaeg jääb valdavalt niinimetatud viikingite aega. Padise linnus võis olla tugipunktiks, kust kontrolliti liiklust Padise jõel ja hallati sadamat, mis paiknes jõe suubumiskohal merre. Linnuse ajal ulatus Paldiski lahe sopp Padise jõe suudme kohal üle kilomeetri maa sisse, pakkudes läänetuulte eest varjatud randumispaika.
Arheoloogide poolt on pakutud, et Padise linnuse uus kindlustusetapp leidis aset 12. sajandi lõpus või 13. sajandi alguses.
Pärast Liivi sõja lõppu kinkis kuningas Gustav II Adolf 1622. aasta 22. augustil Riia linnapeale Thomas Rammile.
Esimesed mõisa ruumid rajas Thomas Ramm kunagiste kloostrimüüride vahele. Selleks raiuti sinna uusi ukse- ja aknaavasid, ehitati vaheseinu, ahje ja kaminaid, kirikuruum poolitati vahelaega.
Padise mõisa säravaimaks ajaks võib pidada 17. sajandit. 1766. aasta tulekahjus mõis hävis. Põlengujärgselt valminud uus elumaja ehitati omaaegse vallikraavi äärde ning algselt nii tagasihoidlikult, et osa Rammide järelkasvust ei mahtunud sinna ära ja käis magamas hoopis valitsejamajas.
Teine korrus valmis hoonele alles 1850. aastail. Praeguseks on korrastatud nii mõisa härrastemaja kui ka taastatud selle kõrva olnud teenijatetiib ning korrastatud on mõisa park ja tiik. Mõisas tegutseb hotell ja restoran.
1856. aastal valminud Padise mõisa väga uhke, keskelt sammaskäiguga kujundatud tallihoone.
Kloostri varemetest mõnesaja meetri kaugusel asuv huvitava arhitektuuriga ning sisehooviga mõisatalli hoone, mis ehitati 19. sajandil. Tegemist on väga uhke, keskelt sammaskäiguga kujundatud hoonega
Kastellis on tegutsenud toidupood, söökla ja käsitööpood. Täna asub kastellis jätkuvalt toidupood ja õdus kohvik.
Padise rahvamaja
Padise Rahvamaja ehk endise Koidula nimelise kolhoosi keskusehoone (arhitekt Siiri Kasemets) on Eesti modernismi parimaid näiteid.
Hoone valmis Padise mõisa karjakastelli peegeldusena ning seda on nimetatud üheks säästlikumaks ja delikaatsemaks modernistliku keskkonnatundlikkuse väljundiks ja 1970. aastate maa-arhitektuuri tähtteoseks.
