Mõisa peahoone ehitamist alustati 1853. aastal Clas Gustav Reinhold von Rammi ajal ja see valmis 1864. aastal, hoone kujunduses domineerib uusgooti stiil. Tänapäevani on mõisa peahoone säilinud peaaegu algkujul, alles on ka mõni kõrvalhoone: sammastikuga tall-tõllakuur sõiduhobustele, sepikoda ja ait, mis asuvad reas piki sissesõiduteed.
Kiriku ehitamist alustasid 13.–14. sajandi vahetusel Padise kloostri tsistertslastest mungad. Kiriku vanim osa on idaküljes asuv kooriruum. Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel, mil valmis pikihoone ning võlviti kooriruum. Risti kiriku pikihoone sarnaneb Padise kloostri maa-aluse kabeliga, mille neli võlvi lähtuvad samuti kiirtena ühest sambast.
Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal. Praegu asub endine mõisasüda Vihterpalu külas Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
1293. aastal kuulus piirkond Lihula tsistertslaste nunnakloostrile, alates 1402. aastast Padise kloostrile.
1622 sai mõisa Riia linnapea Thomas von Ramm. Rammidele ja nende pärijatele kuulus mõis 1919. aastani. Hilisklassitsistlikus stiilis mõisa härrastemaja valmis 19. sajandi I veerandi lõpul.
Mõisa peahoone on alates 1990. aastatest eravalduses.
