Olete oodatud loengule, mis viib ajas tagasi keskaega. Juttu tuleb keskaegsetest aedadest ning erilist tähelepanu pöörame loomulikult kloostriaedadele.

Euroopa keskaegsest aiandusest ja aiapidamisest pole säilinud just palju informatsiooni, peamiselt saame tugineda üksikutele aiaplaanidele, kirjutistele, osalt ka kunstiteostele. Vähemgi veel on materjale Eesti kohta, siin on võimalik kõrvutada Põhjamaades ja naabermaades tehtud uurimusi.
Püha Benedictuse reeglistiku kohaselt oli aiapidamine keskaegsete kloostriordude üheks oluliseks igapäevakohustuseks. Tihtilugu seostatakse kloostriaeda ürdi- ja ravimtaimeaiaga, millel oli roll kloostrielanike tervise tagamisel, tegelikult koosnes kloostri aiapidamine paljust muustki, sest isemajandamine oli toona oluline. Lisaks oli kloostriaed spirituaalse praktika koht, kus mungad ja nunnad leidsid rahu ja inspiratsiooni oma igapäevaseks eluks.
Keskajast on säilinud ka mõned aiandusalast nõu pakkuvad kirjatükid, tihtilugu on need lihtsalt ümberkirjutised klassikalistest Vana-Rooma käsikirjadest. Milliseid nõuandeid keskaegsed aiapraktikud jagasid? Mis on hortus conclusus?
Lisaks vaatleme, milliseid taimi ja maitsetaimi leidus keskaegsetes kloostriaedades ning millist rolli need mängisid tolleaegsetes ravipraktikates. Kuuleme mõne loo taimedest, millel oli müstiline või religioosne tähendus ning tutvume nende kasutusviisidega keskaegses igapäevaelus.
Kas keskaegsest aiakunstist, eriti kloostriaedadest, on võimalik inspireeruda? Uurime pildimaterjali, kuidas üle Euroopa on püütud kloostriaedasid taasluua.
Loengu viib läbi Piia Kärssin, ajaloolase haridusega praktik, Räpina Aianduskooli lõpetanu ja Türismäe talu perenaine.

Võimalus kaasa võtta mõned oma aia ürdid ehk ‘kloostritaimed’, mida teistega jagada ja vahetada.