fbpx

"AUCASSIN JA NICOLETTE"

VHK Teatrikooli XIII lennu lõpulavastus kolmel korral Padise kloostris!

Lavastus on ühes vaatuses ja kestab ca 1,5 tundi

Anonüümne autor
Tõlkijad: Ain Kaalep ja Ott Ojamaa
Lavastaja: Maria Peterson
Helilooja: Siiri Siimer
Kostüümikunstnik: Laura Pählapuu
Laulud õpetasid selgeks: Eva Eensaar-Tootsen, Loore Laimets, Henrik Ratas.

Osades VHK Teatrikooli XIII lennu õpilased.

16., 19., 22., 25. ja 26. juunil: Loore Laimets, Erik Hermaküla, Mikk Saard, Marta Lee Krall, Pauliine Põldmaa, Aleksander Amos Nigesen, Joosep Anton, Henrik Ratas, Ellen Jõgi

18., 20. ja 27. juunil: Hanna Laura Sarv, Torm Thor Niimann, Anne Mari Saks, Leonhard Sass Taalmaa, Inger Kivari, Aleksander Amos Nigesen, Joosep Anton, Henrik Ratas, Ellen Jõgi

Pille mängivad: Kalli Toater, Triin Veissmann, Tarmo Song, Torm Thor Niimann või Marta Lee Krall

Lavastuses kasutatakse 2008. aastal valminud joonist, mille juures olid loomingulises meeskonnas Tiina Mölder, Helvin Kaljula ja VHK XI lend. Theatrumi 2008. aastal esietendunud „Aucassin ja Nicolette” lähtus oma vormis omakorda 1986. aasta Lembit Petersoni lavastuse ettekandest, kus mängisid lavakunstikateedri XII lennu lõpetajad.

„Aucassin ja Nicolette” on anonüümse autori „chantefable” (segu laulust ja proosatekstist) 13. sajandi algusest. Aucassin on noor Beaucaire’i krahvi poeg, keda on õnnistatud füüsiliste ja vaimsete annetega ning tema armastatu Nicolette on ilusalt isepäine saratseenide valitseja tütar, kelle on oma kasutütreks võtnud Beaucaire`i vikont. Seisusliku vahe tõttu keelavad vanemad nende armastuse. Lugu räägib vaimukas ja mängulises vormis nende kahe südame käänulisest teekonnast teineteise juurde. Mängivad VHK Teatrikooli XIII lennu noored, kelle soov lõpuetendust teha lavastaja Maria Petersoni sõnul oli nõnda suur, et isegi koduseinad ei takistanud proove tegemast.

Kellel soov on kuulda siin,
kuis kaht kaunist noort kord viis
kokku õnn ja lahku piin,
kuis sel valul puudus piir,
mida tundis Aucassin,
kuis ta sõdis nagu hiid
Nicolette pärast siin
Kaunike on lauluviis,
kombekas on jutu liin,
kellel südames on riid,
hinges mõni haav või kriim
kuulatagu mõni viiv
ning ta ongi hädast prii,
sest jutt on kena….