Näitus tutvustab kohalike läänimeeste mitmekülgset ajalugu alates rüütelkonna tekkimisest Taani ajal kuni orduaja viimase sajandini. Ülevaate saab korporatsiooni tekkeloost, vasallide elukorraldusest, ühiskondlikust rollist ja kultuurist, kus oma roll on olnud ka Padise kloostri munkadel.

Ajal, kui konvent Padisele asus, kuulus kloostrile juba üle 80 adramaa jagu Taani kuningalt pälvitud külasid. Selline rikkus asetas munkade siinsed valdused suuruselt samale pulgale võimsamate kohalike vasallide läänidega. Kloostri tegevuse ajal laienesid tsistertslaste valdused kohalike vasallide annetatud maade arvelt veelgi. Peamiseks motivaatoriks, mis vasalle kloostritele maid annetama suunas, oli teispoolsuses endale igavese õndsa elu kindlustamine.

Vasalle ja munki sidus ka sõjandus, sest turvaliste müüridega Padise toimis ühtlasi linnusena. Ka toimis Padise klooster vahekohtunikuna vasallkonna ilmalikes tüliasjades, mis näitlikustab, kuidas tsistertslased polnud muust Harju-Viru ühiskonnast eraldatud.

Näitus on Padise kloostris ja külastuskeskuses avatud 30. oktoobrini 2022.

Kuraator: German Lebedev
Tekstid: Kristjan Kaljusaar, German Lebedev
Konsultant: Kristjan Kaljusaar
Kujundus ja graafilised tööd: Daniel Kolpaktši, German Lebedev
Tõlge vene keelde: German Lebedev
Tõlge inglise keelde: Kristjan Kaljusaar, German Lebedev

Näitust valmistas ette Harjumaa Muuseumi kollektiiv ja toetas Kultuurkapital.

Näitusel eksponeeritavad esemed pärinevad Harjumaa Muuseumist, Eesti Ajaloo Muuseumist, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust ning Rahvusarhiivist.